Kognitiiv-käitumisteraapia

Lühiajaline probleemikeskne psühhoteraapia, mis õpetab kliendile oskusi, mis on vajalikud tema probleemide edukaks lahedamiseks.

See on kliendi ja terapeudi vaheline koostöö, mille jooksul keskendutakse ühele või paarile konkreetsele probleemile. Terapeut ei paku kliendile valmis vastuseid, vaid aitab tundma õppida oma mõtteviisi, et leida kohad, mis soodustavad negatiivsete tunnete tekkimist.

Kognitiiv-käitumusteraapiat kasutatakse kõige sagedamini ärevuse ja depressiooni raviks, kuid seda saab kasutada ka teiste vaimsete ja füüsiliste probleemide korral. Erinevalt teisest teraapiatest, tegeleb kognitiiv-käitumisterapia hetkeprobleemidega ega keskendu niivõrd minevikule. Teraapia leiab praktilisi viise mõttemustrite parandamiseks ja negatiivsete mõtete ja tunnete “nõiaringi” lõhkumiseks. Terapeut töötab koos patsiendiga, et tuvastada ja välja selgitada oma negatiivseid mõtlemise mudeleid ja käitumisviisid. See võib muuta inimese vaatenurka teatud olukordades ja võimaldada neil tulevikus käituda teisiti.

Uuringud on leidnud, et kognitiivne käitumuslik ravi on võimeline muutma prefrontaalset ajukooret – ajuosa, mis vastutab kõrgema taseme mõtlemise eest -, näidates kognitiiv-käitumuslik terapeutiline ravi võib muuta nii meie emotsionaalse aju (tunded) kui ka meie loogilist aju (mõtted). Mõni aasta tagasi tehtud uuringute käigus leiti ka, et kognitiivne käitumuslik ravi võib aidata vähendada depressiooni sümptomeid patsientidel, kes ei suuda ravimite ravile reageerida. Uuring näitas, et patsientidel, kes said kognitiiv-käitumuslikku teraapia ravi lisaks antidepressantidele, mitte ainult antidepressantidele üksinda, olid ravile reageerimise tõenäosusega kolm korda suuremad.

Kognitiiv-käitumuslik teraapia kui ravivorm on osutunud paljude lastel ja noorukite puhul efektiivseks, kellel on näiteks psühholoogilised häired nagu  käitumishäired, ärevus, depressioon, traumajärgne stressihäire (PTSD), käitumisprobleemid ja ainete kuritarvitamine.

KKT erineb teistest raviviisidest, keskendudes sellele, kuidas lapse või nooruki mõtted, emotsioonid ja käitumine on omavahel seotud ja kuidas need kõik mõjutavad üksteist.See on tavaliselt lühiajaline ravi (st sagedamini 6 kuni 20 seanssi), mis keskendub noorte ja / või nende vanemate konkreetsete oskuste õpetamisele. Kliendid osalevad aktiivselt teraapia vastuvõtul ning ravi toimub ka teraapia ruumist väljaspool. Kodused ülesanded/harjutused on sageli kaasatud raviplaani. Ravimeetodite teostamiseks õpetatakse läbi praktilise tegevuse uusi oskusi. Ravi on suunatud hetkeprobleemide lahendamisele. Teraapia hõlmab samm-sammult tööd eesmärkide saavutamiseks.  Terapeut ja klient töötavad koos vastastikuse mõistmisega, et terapeudil on teoreetiline ja tehniline asjatundlikkus, kuid klient on ise enda ekspert. Terapeut püüab aidata kliendil avastada, et ta on suuteline valima endale ise kasulikke mõtteid ja käitumisi kahjulike asemel.

  • Kohtumised on ajaliselt piiratud (üldjuhul 4+12 seanssi)
  • Keskendutakse 2-4 probleemile
  • Eesmärgipärased kodutööd ja harjutused
  • kliendilt eeldatakse teraapias aktiivset ja omavastutuslikku koostööd
  • Orienteeritud muutusele: inimene muudab seda osa mõtlemis- ja käitumisharjumustest, mis varasemalt on talle tekitanud jätkuvalt probleeme

Kognitiiv-käitumisteraapia aluseks on kognitiivse psühholoogia koolkond, mille kohaselt on oluline see, kuidas inimene tajub ja tõlgendab oma käitumisi ning ümbritsevas keskkonnas toimuvaid sündmusi. Teraapia rajaneb oletusel, et inimese probleemid tulenevad vigadest infotöötlusprotsessides, niinimetatud ebafunktsionaalsetest veendumustest, hoiakutest ja uskumustest. Kognitiivse teraapia eesmärk on aidata inimesel muuta hinnangut iseenesele ja maailmale realistlikumaks ning selle abil vabaneda piinavatest tundmustest.

Kognitiiv-kätumisteraapia (KKT), mis kaasab vanemaid lapse teraapiaprotsessi. Uuringud on näidanud, et vanemate kaasamine on väga efektiivne ärevushäiretega laste ja noorukite ravimisel. Eriti kasulik on kognitiivne käitumuslik ravi, mis õpetab vanematele mõeldud tehnikaid, mis aitavad toime tulla ärevushäirete all kannatava inimese hooldajal või lähedasel, sealhulgas psühhoteraapia, individuaalne ravi, hooldaja toimetulek ja vanemate koolitusmeetodid.  Sellel ravimeetodil on vanemad otseselt seotud laste abistamisega ja saavad praktilisi oskusi, et aidata neil oma last paremini toetada.

Broneeri aeg
Soovid rohkem infot teraapia osas? Saada mulle email maria@heaolu.ee või helista +372 56 900 832 ja räägime
Broneeri aeg