Heaolu Keskus · Vaimne tervis
Depressioon ei ole nõrkuse märk. See on seisund, mis võib tekkida pikaajalise stressi, elumuutuste, kaotuste või bioloogiliste tegurite koosmõjul. Depressioon on levinud ja ravitav.
Sümptomid
Depressioon on seisund, mille puhul alanenud meeleolu või huvi kadumine kestab vähemalt mitu nädalat ning mõjutab igapäevaelu. Sümptomid võivad inimestel erineda.
Kehalised sümptomid
Väsimus ja kehalised tunded
Väsimus ja energiapuudus · unihäired (liigne magamine või unetus) · isu muutused · kehaline raskustunne
Emotsionaalsed sümptomid
Meeleolu ja tunded
Püsiv kurvameelsus või tühjusetunne · lootusetus · huvi kadumine · süutunne või enesesüüdistused
Mõtlemisega seotud
Meel ja mõtlemine
Keskendumisraskused · aeglustunud mõtlemine · raskused otsuste tegemisel · negatiivsed mõttemustrid
Kui levinud on depressioon
Depressioon on üks kõige levinumaid vaimse tervise häireid maailmas. See ei tähenda, et sa oled nõrk — see tähendab, et oled olnud liiga kaua ülekoormuses.
inimest kogeb depressiooni igal aastal (WHO)
Euroopa täiskasvanutest kogeb depressiooni sümptomeid igal aastal
inimene võib elu jooksul kogeda depressiooniepisoodi
Põhjused
Pikaajaline stress
Krooniline stress ja ülekoormuse koosmojul kujuneb sageli depressioon
Suured elumuutused
Kaotused, lahutus, töökaotus või muud suured elumuutused
Varasemad raskused
Varasemad vaimse tervise raskused suurendavad depressiooni riski
Bioloogilised tegurid
Geneetilised eeldused ja ajukeemia mõjutavad depressiooni kujunemist
Sotsiaalsed tegurid
Üksindus, suhteprobleemid ja sotsiaalse toe puudumine
Sageli mitme teguri koosmoju
Depressioon ei teki tavaliselt ühest põhjusest — enamasti on tegemist mitme teguri koosmojuga
Ravi ja teraapia
Paranemine on protsess — samm-sammult on võimalik taastada tasakaal ja elurõõm. See ei ole lihtsalt halb tuju — see on seisund, mis kestab pikemat aega ja vajab tähelepanu.
Psühhoteraapia
KKT ja toetav nõustamine
Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) on depressiooni puhul kõige tõenduspõhisem ravimeetod. Aitab muuta negatiivseid mõttemustreid.
Toimetulekuoskused
Elustiili teadlik muutmine
Teraapia käigus õpitakse toimetulekuoskusi, stressi juhtimist ja tasakaalu loomist igapäevaelus.
Teraapia tulemused
Mida inimesed kogevad
Meeleolu paranemine · parem toimetulek stressiga · negatiivsete mõttemustrite muutumine · enesekindluse taastumine
Millal pöörduda
Abi otsimine ei tähenda allaandmist. See tähendab, et oled valmis enda eest hoolitsema.
Kurvameelsus üle 2 nädala
Kui madal meeleolu kestab üle kahe nädala ega leevene, on aeg otsida abi
Igapäevased tegevused üle jõu
Kui tavaline elu tundub üle jõu käiv ja energia on jäänud nulli
Lootusetuse tunne
Tunne, et miski ei lähe paremaks või et tulevikku ei ole
Eraldumise soov
Oled hakanud end lähedastest ja sõpradest eraldama
Väga negatiivsed mõtted
Mõtted muutuvad järjest negatiivsemaks või tekivad mõtted enesekahjustamisest
Depressioon on tihedalt seotud
Ärevusega — loe täpsemalt ärevushäire kohta meie kodulehel
AJUKEEMIA
Depressioon ei ole nõrkuse ega tahtejõu küsimus — see on ajukeemia ja närvivõrgustiku tasakaalu häire. Depressiooni puhul on sageli häiritud neurotransmitterite — aju "keemiliste sõnumitoojate" — tasakaal. Küsimus ei ole ainult hormoonide tootmises, vaid ka selles, kuidas aju sõnumit edasi annab: retseptorid, närviühendused ja tasakaal eri süsteemide vahel.
Serotoniini aktiivsus on madalam
Vähem rahulolu. Suurem ärevus. Une- ja söömisprobleemid. Serotoniin reguleerib meeleolu stabiilsust, und ja isutunnet — kui selle tase langeb, muutub enesetunne ebakindlaks ja ärrituvaks.
Dopamiini süsteem on "loid"
Vähenenud motivatsioon. Raskused nautida tegevusi, mis varem pakkusid rõõmu. Dopamiin on seotud tasu- ja motivatsioonisüsteemiga — selle langus selgitab, miks depressiooni korral tundub kõik mõttetu ja üksluine.
Noradrenaliini tase on madalam
Väsimus ja jõuetus. Keskendumisraskused. Noradrenaliin vastutab erksuse ja tähelepanu eest — madal tase selgitab, miks depressiooniga inimene tunneb pidevat raskustunnet ja udustust.
Endorfiinide aktiivsus on langenud
Inimene ei tunne meeleolutõusu liikumisest ega naermisest. Endorfiinid on keha loomulikud "valuvaigistid ja rõõmuained" — nende langus tähendab, et ka need tegevused, mis tavaliselt mõjuvad hästi, ei too leevendust.
Hea uudis on see, et me saame ajukeemiat mõjutada. Liikumine tõstab endorfiinide ja dopamiini taset. Kvaliteetne uni taastab serotoniini süsteemi. Sotsiaalne tugi ja turvalised suhted aktiveerivad oksütotsiini. Teraapia aitab muuta mõttemustreid, mis hoiavad stressisüsteemi käigus — ja vajadusel toetavad ravimid neurotransmitterite tasakaalu taastamist.
Lähedastele
Sa ei pea olema täiuslik abistaja. Piisab sellest, et oled kohal ja hooliv.
Kuula ja võta tõsiselt
Ilma hinnangute ja surveta
Öelge: „Mul on kahju, et sul on nii raske.“ · „Ma olen siin sinu jaoks.“ · Depressioonis inimene vajab mõistmist.
Aita praktilistes asjades
Väikesed teod on suure mõjuga
Paku abi väikeste toimetustega · jalutuskäik koos · arsti juurde saatmine. Depressioon muudab lihtsad asjad koormavaks.
Julgusta professionaalset abi
Toetavalt, mitte survestavalt
Paku abi aja broneerimisel või saatmist vastuvotule. Oluline on teha seda toetavalt, mitte surve all.
SEOTUD TEEMAD
Kriisinõustamine
Kui olukord on äge ja igapäevane toimetulek on katkenud — kriisinõustamine pakub kiiret ja toetavat abi.
Loe lisa →Heaolu Keskus · Psühholoogiline tugi depressiooni korral
See tähendab, et oled valmis enda eest hoolitsema. Samm-sammult on võimalik taastada tasakaal ja elurõõm.
E–L 09:00–20:00 · Narva mnt 7, Tallinn · Veebis üle kogu Eesti
