Ärevus on inimese loomulik osa – see hoiatab ohu eest ja aitab valmistuda. Kui aga ärevus muutub pidevaks, ebaproportsionaalseks ja hakkab elu piirama, võib tegu olla ärevushäirega. Hea uudis on see, et ärevushäire on üks paremini ravitavaid vaimse tervise seisundeid ning õigete võtete ja toega on võimalik taas rahulikumalt elada.
Ärevushäire on seisund, kus mure, hirm või pinge on pidev ja ebaproportsionaalne tegeliku ohuga ning ei taandu iseenesest. Erinevalt mööduvast ärevusest, mida kõik aeg-ajalt kogevad, püsib ärevushäire kuude kaupa ja mõjutab igapäevast toimetulekut, und, keskendumist ja suhteid.
Ärevus avaldub korraga mõtetes, kehas ja käitumises. Sümptomid võivad olla erineva tugevusega ning tulla ja minna, kuid ärevushäire puhul on need püsivad ja häirivad.
Ärevusega toimetulek algab sellest, et õpid oma keha rahustama ja mitte võtma iga ärevat mõtet tõe pähe. Väikesed harjutused, mida teed regulaarselt, aitavad närvisüsteemil tasapisi rahuneda.
Kui ärevus on püsiv, segab igapäevaelu, und või suhteid või kui väldid selle tõttu olulisi olukordi, tasub pöörduda psühholoogi poole. Ärevushäire on hästi ravitav ja toetavad meetodid, näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia, aitavad ärevust märgatavalt vähendada. Pakume täiskasvanute psühholoogilist nõustamist ning ägeda kriisi korral kriisinõustamist.
Broneeri aeg psühholoogi vastuvõtuleÄrevushäire tekib tavaliselt mitme teguri koosmõjul – pärilikkus, temperament, pikaajaline stress, varasemad rasked kogemused ja õpitud mõttemustrid. Mõned inimesed on loomu poolest tundlikumad ohu suhtes, mistõttu nende närvisüsteem käivitab häire kergemini.
Ärevust hoiab sageli üleval nõiaring: ärev mõte tekitab kehalise pinge, pinge tõlgendatakse uue ohumärgina ja hirm kasvab veelgi. Just seetõttu, et tegu on õpitud ja isetugevneva mustriga, on ärevushäiret võimalik teraapias tõhusalt katkestada ja muuta.
Ärevust ei pea täielikult kaotama – eesmärk on hoida see tasemel, mis ei piira elu. Igapäevased harjumused aitavad närvisüsteemi tasakaalus hoida.
Kui ärevus on juba tugev ja püsiv, ei pruugi eneseabist üksi piisata – siis on kõige tõhusam kombineerida neid harjumusi professionaalse toega.
Ärevuse üks salakavalamaid tagajärgi on vältimine. Et mitte tunda ebameeldivat pinget, hakkab inimene hoiduma olukordadest, mis ärevust tekitavad – esinemistest, rahvarohketest kohtadest, telefonikõnedest või uutest olukordadest. Lühiajaliselt toob see kergendust, kuid pikas plaanis kinnistab hirmu ja kahandab elu ruumi.
Teraapias õpitakse kardetud olukordadele sammhaaval ja turvaliselt uuesti lähenema. Iga väike kogemus, kus ärevus tuleb ja möödub ilma, et midagi hullu juhtuks, õpetab närvisüsteemi, et oht ei ole reaalne. Nii taastub tasapisi vabadus liikuda ja tegutseda seal, kus soovid.
Ärevus ise on normaalne ja vajalik emotsioon. Haigusest räägime siis, kui ärevus on pidev, ebaproportsionaalne ja hakkab elu piirama – siis on tegu ärevushäirega, mis on hästi ravitav.
Kerge ärevus võib mööduda, kuid püsiv ärevushäire kipub ilma toeta jääma või süvenema. Õigel ajal saadud abi aitab kiiremini ja vähendab kordumise riski.
Sageli küll. Kognitiiv-käitumuslik teraapia on ärevushäire puhul üks tõhusamaid meetodeid. Raskema ärevuse korral võib arst soovitada ka ravimeid toeks.
Ärevus on pikem, madalama intensiivsusega pinge- ja mureseisund. Paanikahoog on äkiline tugeva hirmu laine, mis saavutab haripunkti minutitega. Need võivad esineda ka koos.
Jah. Kofeiin võib matkida ärevuse kehalisi märke, näiteks kiiret südamelööki, ja seeläbi ärevust võimendada. Tundlikel inimestel tasub tarbimist vähendada.
See on ärevushäire puhul tavaline. Närvisüsteem on õppinud olema pidevas valmisolekus, mistõttu häire käivitub ka ilma reaalse ohuta. Teraapia aitab seda mustrit muuta.
See võib korduda, eriti stressirohketel perioodidel, kuid õpitud toimetulekuvõtted ja vajadusel lisatugi aitavad kordumist ennetada ja sellega paremini toime tulla.
